Rahvusvaheline konverents

11.-14.aprillil oli mul suurepärane võimalus osaleda Uppsalas toimuval RAHVUSVAHELISEL KRISTLIKE KOOLIDE KONVERENTSIL. Esimesel kahel päeval toimusid loengud Ribbingebäcki mõisakompleksis ning järgnevatel päevadel saime külastada Livets Ord Kristlikku Kooli, mille meeskond korraldas selle konverentsi.

Lektorid oma suurepäraste loengutega jagasid meile rikkalikku vaimutoitu: peakõneleja Dr. Patrick Otto Oral Robertsi Ülikoolist kõneles kristlikust koolist ja tema missioonist; Hans Gabre, Livets Ord Kristliku Kooli arendusdirektori loeng „Efektiivne õppeprotsess“ käsitles John Hattie 10-aastast uurimust erinevate õppemeetodite efektiivsuse kohta; Helena Virsén, Livets Ord Kristliku Kooli 6.-9.klasside direktor, jagas oma kogemusi ja mõningaid praktilisi nippe teemal „Efektiivne õpetaja“.Teise loengupäeva peakõnelejaks oli Robert Ekh, Uppsala Livets Ord koguduse pastor, teemal „Lapse emotsionaalse läheduse vajadus“; Ann-Sofi Ahlgren, Livets Ord Kristliku Kooli õpetaja, rääkis laste eripäradest tingitud erinevatest õpistiilidest ning tutvustas enda valmistatud mängulisi õppevahendeid.

Teisel õhtul saime kuulda-näha konverentsi külalisi tutvustamas kristlikke koole Moskvas, Ateenas (Kreeka) ja Varssavis (Poola). Eriti muljetavaldav oli kuulda, mis Poolas toimub – 7 aasta jooksul on seal rajatud 21(!) kristlikku kooli ( nagu seeni peale vihma... :). Järgneval lingil on tutvustav videoklipp ühest Varssavi koolist: http://www.youtube.com/watch?v=9cHvddGn2dU

Teiseks oli väga julgustav kuulda uute koolide rajamise plaanidest 5 erineva riigi esindajailt: Slovakkia, Tšehhi, Hispaania (Barcelona ), Venemaa (Ivanovo, 0,5-miljoni-linn Moskva lähistel) ja Eesti esindaja Viljandist. Õhtu kulmineerus vägeva palvega tulevaste koolide ja nende esindajate eest.

Kahel järgneval päeval oli konverentsi delegaatidele avatud Uppsala Livets Ord Kristlik Kool ja igaüks võis külastada just täpselt neid klasse ja tunde, mis talle huvi pakkusid.

Ave Root,

Viljandi koduõppegrupi õpetaja

Eelkool

Nagu teate, alustame 1.septembril Viljandis tulevase kristliku kooli 1.klassiga. Hetkel on meil 3 last Tartu Kristliku Põhikooli Viljandi koduõppegrupis (s.o. meie ametlik nimi). Kevadel kohtusin lastega kolmel korral ja sellest ning meie edasistest tegemistest võite lugeda-näha Õpetaja Ave klassi lehelt http://avekl.blogspot.com/

Viljandi koduõppegrupi õpetaja

Ave Root

2.Juured ja viljad

5.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust “Kristliku hariduse tähtsus” kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Meie sees võib olla igasuguseid ideid ja mõtteid, mida keegi on meile öelnud, mis on pärit ei tea kust. Räägime siis erinevatest viljadest ehk mõtteviisidest ja sellest, millisel viljal on milline juurestik.

1.vili – "Inimene on südame poolest hea"

Kas see on õige? Piibel ütleb, et inimese südamest ei tule midagi head (1Ms 8:21), sellepärast me vajame Jeesust, kes meid päästab, võtab ära kivise südame ja paneb asemele lihast ja verest südame. Aga mõned inimesed usuvad seda. Nemad on humanistid. Humanistid ei usu,et Jumal on olemas. Kui juurestik on humanistlik, siis ka vili on humanistlik.

2.vili - “Inimene on ülim autoriteet"

3.vili - „Sa ise saad otsustada, mis on õige, mis vale“

„Kui Jumalat ei ole, siis inimene ka ei vastuta kunagi Jumala ees. Sellest tuleneb ka seisukoht, et inimene ise otsustab selliste asjade üle nagu abort, eutanaasia jms.“ Piibel ütleb, et me peaksime hoidma elu. “Aga kui Jumalat ei ole, siis võin mina otsustada mida tahes. Võin otsustada teha aborti või tappa oma vanad vanemad, sest nad on juba haiged ja nende jaoks on parim, kui nad on juba surnud. Nemad ise sellest ei tea, aga mina tean nagunii kõike paremini.” See kõik lähtub humanismist.

4. vili - “Absoluutseid tõdesid ei ole”

Kust see tuleb? See lähtub relativismist. Kas on olemas absoluutsed tõed, mida peame järgima? Jah, on. Relativism väidab vastupidist: “Kas on õige või vale, seda saad sa ise otsustada.” Sellises ühiskonnas elamine oleks täielik kaos.

5.vili - “See on tõde sinu jaoks – aga mitte minu jaoks“

„Sa ise otsustad, mis on õige. Kui sa ise leiad, et see on sinu jaoks õige ja standard, siis sa võid nii elada. Kui keegi teine mõtleb teisiti, siis ta võib selle järgi elada.” Olete kuulnud sellist väidet, et „igaüks võib saada päästetud vastavalt oma usule. Et igaüks võib uskuda mida tahes ja saab erineval viisil päästetud“. See pole aga tõsi! Tõde on see, et ainult Jeesuse läbi saab päästetud.

6.vili - “Jumalat ei ole”

7.vili - „Päästet ei ole vaja“

Kes nii ütleb? Ateism. See on väga tugev -ism. “Päästet pole vaja, sest Jumalat ei ole! Mille pärast pääste? Mis see üldse on? Tuleb lihtsalt veidi rohkem haridust omandada. Kuna Jumalat pole, ei vastuta sa millegi eest. Mitte kunagi ega mitte keegi ei mõista sinu üle kohut“ - see on nende sõnum. Aga Piibel kõneleb millestki muust. Et ühel päeval mõistetakse teie üle kohut. Ühel päeval me sureme ja meid ootab igavik. Nii et väga erinevad sõnumid.

(JÄTKUB...)

1.Juured ja viljad

4.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust “Kristliku hariduse tähtsus” kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Mt 12:33-35. Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast. ³⁴Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. ³⁵Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.

Puud tuntakse tema viljast - kui sa võtad puu otsast õuna ja sööd seda, siis sa saad öelda, et see on parim õun, mida ma olen söönud.

Jeesus läheb veelgi kaugemale ja ütleb, et mida su süda on täis, sellest sa kõneled. Kui sa oled ema ja sul on vastsündinud laps, siis sa võid rääkida tunde sellest lapsest. See on loomulik, sest su süda on täis seda. Kui sa ostsid uue auto, siis sa püüad veenda kogu linna selles, kui hea auto sul on, sest su süda on seda täis. Ja see on loomulik. Toon veel näite ühest heast viljast, näiteks apelsinist. Mis on siin sees, seda saame teada niipea, kui hakkame seda pigistama. Ehk et kui sa oled surve all, siis see mis on sinu sees, tuleb sealt välja.

Siin on üks puu ja selle juurestik. Milline vili tuleb sellele puule? Muidugi sõltub see sellest, milline on puu juurestik. Kui juurestikus on õunapuu geenid, siis arvata võib, et selle puu viljaks on õunad, mitte pirnid ega ploomid.

Kui ma olin laps, siis õpetati mulle, et “Kui sa säästad, siis sul on”. See oli nagu panga loosung. Ja ma kasvasin üles sellise mõtteviisiga. Aga kui ma loen Piiblit, siis leian sealt: “Kui sa annad, siis sa saad”. See on hoopis teistsugune põhimõte, teistsugune sõnum. Mida uskuda? Panga loosungit või Piiblit? Meie sees võib olla igasuguseid ideid ja mõtteid, mida keegi on meile öelnud. See, mis on juurtes, ilmneb ka viljades.

(JÄTKUB...)

Neutraalne kool?

3.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust “Kristliku hariduse tähtsus” kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Kas on olemas neutraalset kooli? Kas kooli aluseks saab olla neutraalne väärtuste süsteem?

Vaatame, kuidas inimesed mõtlevad: “Suurim kool meie linnas - see on kindlasti neutraalne, sest enamus lapsi ju käib seal. Muidugi võib minna ka teise kooli, aga ka see on kindlasti neutraalne. Mõni erakool on ehk veidi piiripealne, mõni aga on äärmuslik.”

Niisiis, kas koolid on neutraalsed? Võin anda vihje: pole ühtki kooli, mis oleks neutraalne. Mitte ühtki! Neutraalset väärtuste süsteemi pole olemas! Neutraalset haridust pole olemas!

Iga kool on ehitatud mingile alusele!

Vaatame seda lähemalt: mõned koolid võtavad aluseks mingi filosoofia või pedagoogilise eripära. Mõned ehitavad kooli kas poliitilise ideoloogia, religiooni või õpetamismeetodi alusel. Ei ole ühtki neutraalset kooli!

Mis on riigikooli aluseks? Millele see ehitub? Kas mingile poliitilisele ideoloogiale? Vähemalt on see nii olnud. Esimest korda olin ma Eestis 1992.aastal ja külastasin 3-4 kooli. Poliitiline mõju nendele koolidele oli väga suur. See väljendus õpikutes, koolikorralduses, keskkonnas. Te olete arvatavasti ise sellises koolis käinud. Võib-olla te ei märganud lapsena, kui palju poliitiline ideoloogia tol ajal kooli mõjutas. Mõelge oma kooli peale – kas see oli neutraalne? Kas te õppisite evolutsiooniteooriat? Loomisteooriat? Suure paugu teooriat? Kas neid peeti võrdseteks teooriateks? Ei, ükski riigikool ei tee seda. Pole ühtegi haridusasutust, mis oleks neutraalne. Kõik ehitub mingile alusele, mõtteviisile või ideoloogiale.

Minnes edasi – pole ka ühtki õpetajat, kel oleks neutraalne väärtuste süsteem. Meil kõigil on oma minevik, taust, oleme erinevatest peredest. Meid kasvatati teatud kultuuris, isegi kui oleme nö. kasvanud üles mõnes koguduses. Meile annab värvingu meie taust. Keegi meist ei saa olla neutraalne.

Rääkides kristlikust koolist – mis laadi väärtused on siin aluseks?

Kindlasti Jumala Sõna ja Piibel. Muidugi me kasutame erinevaid pedagoogilisi meetodeid, aga püüame võtta aluseks piibelliku standardi. Kas see on neutraalne? Ei, ükski kool pole neutraalne!

Lapsevanemana peaksime seda teadma.

(JÄTKUB...)

Mis juhtub, kui torm tuleb

2.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust "Kristliku hariduse tähtsus" kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Kuulsin kord lugu. Ühe inimese töökohas pidi algama suur ümberehitus ja töötajatele anti luba sealsest aiast neile meeldivad põõsad-puud oma koduaeda viia. Seal oli üks haruldane puu, umbes 1,5m kõrgune, mis talle meeldis. Mees kaevaski selle üles ja istutas oma koduaeda. Paari nädala pärast tuli torm. Kui see oli rahunenud, vaatas ta aeda ega näinud enam oma uut puud. Lähemale minnes aga avastas, et see oli täiesti maha murtud. Kui ta hakkas selle põhjuste üle mõtisklema, leidis ta, et see on seotud puu juurestikuga. Öeldakse ju, et puu juurestik on sama suur, kui tema maapealne osa – võra.

Nii et mis juhtub, kui torm tuleb? Kus on sinu juured? Vaatame kahte suurt inimest Piiblist - Moosest ja Taanieli. Mis nende elus toimus?

Valdkond	Mooses	Taaniel
Varajane lapsepõlv	Koos vanematega	Koos vanematega (nii palju kui teame)
Haridus	Egiptuse maailmavaade	Piibli maailmavaade
Eelteismelise iga	Vaarao juures	Vanemate juures
Teismelise iga	Vaarao juures	Vanemate juures
Õpetajad	Riigi määratud	Vanemad / kogudus (sünagoog)
Kõrgem haridus	Egiptuse koolid	Paabeli koolid
Sõbrad	Erineva religioosse taustaga	Sama usku
Kogudus	Ei käinud	Jah, käis
Vaadete alus	Egiptuse põhimõtted	Piibli põhimõtted
Vaadete proovilepanek - TORM - uskumuste süsteem pannakse proovile	Kui Mooses nägi, et egiptlased peksid tema oma rahvast, sai ta maruvihaseks ja tappis ühe inimese. Siis aga pidi ta põgenema. Hiljem kohtus Isandaga, kes ütles talle: „Mina aitan ja õpetan sind, mida sa pead ütlema. (2 Mo 2:11-12, 4:10-12)	Taaniel elas Paabelis, teda sunniti elama Paabeli kommete järgi, aga ta keeldus. Ta ei tahtnud võtta omaks Paabeli söömise-joomise kombeid. Piiblist näeme, et Taaniel pälvis Jumala soosingu, mis tõi kaasa selle, et Jumal pani ka teised inimesed teda pooldama. Piiblist loeme ka, et Taaniel ja ta sõbrad olid kümme korda targemad, kui teised nende kõrval. Lugedes Taanielist näeme, et ta oli riigis 1. isik peale kuningat kolme erineva valitseja ajal, keda ta aitas. (Taanieli 1:8)
Teenistuse algus, vanus	80-aastaselt (40-aastaselt ta mõrvas ja pidi põgenema. 40 aaastat oli „Jumala koolis“, kus pidi oma mõtlemist uuendama)	Umbes 16-17-aastaselt

Ma ei väida, et kõik eelolev on ajalooliselt ja faktiliselt ülitäpne, aga me näeme siit üht põhimõtet: on ilmalikke teadmisi, mis ei aita sul täita Jumala kutsumist. Jumal on kutsunud igaühte siin maa peal midagi tegema ja Ta tahab meid varustada selleks. Mõeldes laste peale – iga lapse elus on mingi kutsumine ja Jumal tahab neid varustada selleks parimal viisil. Kui minna ilmalike allikate juurde, siis sealt saab ilmalikku tarkust. Taanielil vedas – tal oli usk, pere, sõbrad, kogudus ja tal oli väga hea algus. Te kõik teate, mis tähendab arvuti taaskäivitamine (reset). See pole eriti lõbus, sest sa kaotad kõik, mis sul seal oli. Vahel aga on väga tervislik teha taaskäivitus oma mõtteviisis. Ehk täna räägitu aitab seda teha.

(JÄTKUB...)

Vastandlikest filosoofiatest

1.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust "Kristliku hariduse tähtsus" kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Räägime vastandlikest filosoofiatest. Olete tuttavad sellise väljendiga nagu „poliitiliselt korrektne“? On teatud asju, mida ametlikult öeldakse, et olla poliitiliselt korrektne. Isegi kui sa ei usu sellesse, pole oma sisemuses veendunud selles, on teatud surve, kuidas sa pead kõnelema. Ilmselt iga inimene on sellega kokku puutunud.

Võrdleme kaht poolust – ilmalikku ja kristlikku mõtteviisi. Alljärgnevalt vasakul pool „poliitiliselt korrektne“ ja paremal Piibli järgi õige.

1. KES VALITSEB?

Inimene ise. Kust see idee on pärit - humanismist või evolutsiooniteooriast. Sest kui Jumalat ei ole, kes siis vastutab? Loomulikult „mina“.

Jumal, kes on kogu ajaloo Jumal. Ühel päeval me sureme ja kohtume Jeesusega. Nii ütleb Piibel.

2. AEG

Ajalik. Me elame teatud arv päevi. Ühel päeval me sureme ja siis on aeg läbi meie jaoks. On väljend „aeg on otsa saanud“ - see juhtub siis, kui sured.

Igavikuline. Piibellik vaade on, et me oleme igavikulised ja meie perspektiiv on igavikuline. Me elame teatud ajal, aga on suurem perspektiiv, mis kõneleb igavikust.

3. ELUVIIS

Ilmalik eluviis.

Kristlik eluviis. Piiblit uurides näeme, et on kristlik lähenemine, kuidas probleeme lahendada.

4. TÕDE

Ilmalikud inimesed ütlevad, et absoluutseid tõdesid pole olemas - pole asju, mis on absoluutselt tõde või absoluutselt vale.

Aga Piibel ütleb väga selgelt, et on olemas absoluutne tõde.

5. LAPSED

Lapsed kuuluvad ühiskonnale. Eriti tugevalt väidab sotsialism, et kuna laste kasvatamine on nii tähtis töö, siis seda ei saa usaldada lapsevanematele ja riik peab seda kontrollima - haritud õpetajad teavad, mis on parim lapse jaoks.

Vastutus laste eest on pandud lapsevanematele. Tegelikult pole siin maa peal ühtki inimest, kes oskaks teie lastega paremini tegeleda kui te ise lapsevanematena. Mina usun, et on olemas võidmine taevast lapsevanemaks olemisele. Allpool toon selle kohta isikliku tunnistuse.

Mitmeid aastaid tagasi oli mul talu. Koolis töötasin ma poole kohaga ja lisaks „täiskohaga“ oma talus, kus pidasime lihaveiseid. Olin juba harjunud sellega, et kui nad tõid ilmale vasikaid, siis ma alati aitasin neid selle juures. 1998.aastal oli mu naine lapseootel ja kui me läksime haiglasse sünnitama, olin ma üsna enesekindel, et „pole probleemi“ - ma tean nendest asjadest piisavalt. Aga kui ma nägin haiglas oma naist sünnitamas, siis tundus kõik teistmoodi. Mõne tunni jooksul sündis meie esimene laps. Ämmaemand pani ta kohe, mõni hetk peale sündi, minu kätele. Selsamal sekundil ma sain midagi, mida mul enne ei olnud. See ei olnud mitte ainult laps, vaid koos sellega tuli midagi muud veel. Hiljem ma avastasin, et see on võidmine olla lapsevanem. Usun, et on arm taevast, mis aitab lapsevanemal olla lapsevanem, Kui sa oled lapsevanem, usu, et saad abi taevast. Ära lase ennast petta selles küsimuses.

Kui me vaatame kooli, siis kellel on kõige suurem mõju? Lapsevanematel ja kodul on väga suur mõju ja vastutus lapsele ja tema kasvamisele. Ärge arvake, et kool teeb teie eest kõik ära, isegi kristlik kool ei saa seda teha. Ei, lapsevanemad teevad palju parema töö ja neil on selleks võidmine. Isegi kui kristlik kool on seejuures suureks abiks, ikkagi lapsevanemad vastutavad.

6. MEHE JA NAISE ROLL

Mehe ja naise rollid on samad. Tänapäeva ühiskonnas on liikumine sellises suunas, et naised peaksid olema rohkem nagu mehed ja mehed rohkem nagu naised. Mingeid erinevusi ei tohiks nagu olla.

Vaadake enda ümber ja te näete, et on erinevused! Piibel ütleb ka väga selgelt, et mehe ja naise rollid on väga erinevad. Mehel on omad vastutused ja naisel omad. Aga üheskoos, mees ja naine, moodustavad nad tugeva üksuse.

7. PEREKOND

Maailm ütleb, et perekond on mistahes rühm inimesi, kes vastutavad ja hoolivad. Selle taga on idee „me ei usu perekonda“. Mis üldse on perekond? Kas ükskõik milline inimene, kes hoolib lapsest?

Piibli järgi on perekonna kontseptsioon selline: mees ja naine on abielus kogu eluks, nad on teineteisele pühendunud ja lapsed on Jumala kingitus neile. Nii et Piibel räägib väga selgelt perekonnast. Piibel räägib perekonnast kui institutsioonist (ka kogudusest kui institutsioonist)

8. VAESTE JA ABIVAJAJATE EEST HOOLITSEMINE

Riigi ülesanne.

Piibli järgi on see koguduse ja perekonna ülesanne. Väga lihtne on öelda „ah, valitsus peab sellega tegelema“. Kuid kui sa oled kristlane ja näed kedagi, kes on puuduses, siis Jeesus õhutas meid tegema midagi nende jaoks, kui see on vähegi võimalik.

Kristliku hariduse konverentsil 29.jaan.2011 Viiratsis

(JÄTKUB...)

Sinu palved kaitsevad su last

Kui Mooses sündis, pidid tema vanemad tegema üpris ekstreemseid samme, et kaitsta oma lapse elu. Nagu me teame, hakkas vaarao kartma oma tuleviku ja riigi pärast, kuna juudi rahvas, tema orjad, olid jõudsalt rohkenenud, hoolimata rängast orjusest. Niisiis andis vaarao käsu kõik vastsündinud juudi poisid tappa ja lapsed lihtsalt visati Niilusesse, mis kubises krokodillidest, kes need ära sõid.

Mida tegi Moosese ema?

2Mo 2:2 ...ta peitis teda kolm kuud. 3. Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.

Millise jõe äärde? Ikka sellesama Niiluse, kuhu teisedki lapsed visati ja krokodillid nad alla neelasid. Krokodillid väidetavalt ei lähe iialgi pilliroogu ja kõrkjatesse. Oma suure koguga on nad seal kohmakad ja saamatud – see pole keskkond nende jaoks. Seevastu vees on nad vägagi vilkad ja ohtlikult osavad. Väikese Moosese elu päästsid pilliroost laegas ja kõrkjad ning tema ema usk ja tarkus.

Me teame, et maailmas on erinevaid ohtusid, mille jaoks iga laps võib olla kerge saak – suuremad neist nagu narkomaania, alkoholism, seksuaalne väärkohtlemine, interneti-ahistamine, väiksemad (või ehk ka mitte) nagu narrimine, norimine ja kiusamine, mis on ilmselt igale lapsele tuttavad. Niiluse jõgi on kui pilt maailmast, milles ujuvad need suured ja väiksed “krokodillid”, otsides, keda neelata.

Kuidas kaitsta oma lapsi? Meil on vaja palvetada oma laste eest! Meie palved on kui väikese Moosese jaoks pilliroost laegas ja kõrkjad. Sinu palved loovad su lapse ümber turvatsooni. Sinu palved on vägevad hoidma ja kaitsma Su lapse elu!

OLE JULGUSTATUD IGA PÄEV PALVETAMA OMA LASTE EEST, ET NAD VÕIKS KASVADA KAITSTUNA KÕIGE KURJA EEST - JUMALA RAHUS, RÕÕMSASTI JA MURETULT.

Allikas: Jentezen Franklini jutlus Life TV-st

Esimene samm Kristliku Kooli poole

Viljandis toimus laupäeval, 29.jaanuaril 2011 KRISTLIKU HARIDUSE KONVERENTS.Konverents sai korraldatud sooviga tuua kokku mõttekaaslasi ja haridustöötajaid, kelle kaasabil ja toetusel teha kristlik üldharidus kättesaadavaks Viljandi linna ja lähiümbruse lastele.Konverentsi peakõnelejaks oli HANS GABRE, Uppsala Livets Ord gümnaasiumi arendusjuht. Kõnelesid veel KALLE KÜTTIS, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler, KAIRIT KIISLA, Tartu Kristliku Põhikooli direktor ja HELVE LOKK, Tartu Kristliku Põhikooli õpetaja. Tervitustega said sõna MARKO TIITUS, EELK Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja EELK Viljandi praostkonna praost ning EINO LILLELEHT, Tartu Elu Sõna koguduse pastor.

Järgmistes postitustes annan edasi olulisemaid mõtteid kõnelejate ettekannetest.

Meie pärand

Aabraham jättis endast maha vägeva pärandi - esiteks oma lastele, siis oma rahvale ja selle läbi kõigile maailma rahvastele.

Aabraham saab ometi suureks ja vägevaks rahvaks

ja tema kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid. (1Mo18:18)

See on Aabrahami pärand, et mina olen saanud vastu võtta Jeesuse oma Isandaks ja Päästjaks. See võimalus ei ole mitte ainult mulle ja sulle, vaid igaühele siin maa peal.

Aga miks Jumal valis Aabrahami, ühe mehe kaugest minevikust, et temast teha rahvas, kellest sünnib meile Päästja?

SEST ma tean temast, et ta KÄSIB OMA POEGI JA JÄRELTULEVAT SUGU HOIDA ISSANDA TEED NING TEHA, MIS ÕIGE JA KOHUS, et Issand võiks anda Aabrahamile, mis ta temale on tõotanud." (1Mo 18:19)

Sellest näeme, kui oluliseks peab Jumal seda, et me õpetaksime oma lapsi käima Jumala teid mööda ja annaksime neile edasi meie kätte usaldatud pärandi – usu ja Jumala tundmise.

Meie rahvas on läinud läbi ateistlikest ajaloo keerdkäikudest ja võib-olla sa ise pole oma vanematelt saanud mingit usupärandit. Aga kui usud Jeesusesse, siis oled sa Aabrahami seeme ja see on üks väeline seeme, mida võid anda edasi oma lastele ja see saab kasvama põlvest põlve.

Vanemate vastutus

Mõnikord näeme, et pühendunud kristlaste lapsed kasvavad üles uskmatutena. Ilmselt tahaksite küsida: „Kes on selles süüdi?“ Tõepoolest, alati ei saa süüdistada lapsi, kuna vanemad on need, kellel on vastutus õpetada oma lastele Isanda teid – seda ütleb Jumala Sõna. Nii et kui te näete last, kes ei käi õigel teel, siis on võimalik, et seda last ei ole õpetatud valima ega käima sellist eluteed.

Kui sa oled lapsevanem, siis õpeta oma lapsi tegema õigeid asju juba nende kujunemise eas ja kui nad suureks kasvavad, siis jätkavad nad sellel teel käimist.

Leidub vanemaid, kes ütlevad: „Mina üritan oma lastele mitte midagi peale suruda. Ma lasen neil endal kõike ise otsustada.“ Piibel ei õpeta seda. Vanemate kohustused ei piirdu oma laste toitmise, riietamise ja neile varjupaiga andmisega. Vanemad peavad oma lapsi kaitsma ja varjama tänapäeva maailmas levivate pahede eest ning juhatama neid õiglasele ja õigele teele.

Meie elu valikuid mõjutavad meie teadmised. Kui lapsed ei ole avatud Jumalale, siis omandavad nad kõikvõimalikke teadmisi maailmast ja langetavad oma valikuid nende põhjal. Ärge laske oma lapsel kasvada üles rumaluses, õpetage talle Jumala Sõna ja kui ta suureks kasvab, siis ei lahku ta selle juurest.

Pastor C.Oyakhilome

Allikas: Tartu Kristliku Põhikooli koduleht