Vastandlikest filosoofiatest

1.osa Hans Gabre (Uppsala Livets Ord kristliku kooli arendusjuht) loengust "Kristliku hariduse tähtsus" kristliku hariduse konverentsil Viiratsis 29.jaanuaril 2011

Räägime vastandlikest filosoofiatest. Olete tuttavad sellise väljendiga nagu „poliitiliselt korrektne“? On teatud asju, mida ametlikult öeldakse, et olla poliitiliselt korrektne. Isegi kui sa ei usu sellesse, pole oma sisemuses veendunud selles, on teatud surve, kuidas sa pead kõnelema. Ilmselt iga inimene on sellega kokku puutunud.

Võrdleme kaht poolust – ilmalikku ja kristlikku mõtteviisi. Alljärgnevalt vasakul pool „poliitiliselt korrektne“ ja paremal Piibli järgi õige.

1. KES VALITSEB?

Inimene ise. Kust see idee on pärit - humanismist või evolutsiooniteooriast. Sest kui Jumalat ei ole, kes siis vastutab? Loomulikult „mina“.

Jumal, kes on kogu ajaloo Jumal. Ühel päeval me sureme ja kohtume Jeesusega. Nii ütleb Piibel.

2. AEG

Ajalik. Me elame teatud arv päevi. Ühel päeval me sureme ja siis on aeg läbi meie jaoks. On väljend „aeg on otsa saanud“ - see juhtub siis, kui sured.

Igavikuline. Piibellik vaade on, et me oleme igavikulised ja meie perspektiiv on igavikuline. Me elame teatud ajal, aga on suurem perspektiiv, mis kõneleb igavikust.

3. ELUVIIS

Ilmalik eluviis.

Kristlik eluviis. Piiblit uurides näeme, et on kristlik lähenemine, kuidas probleeme lahendada.

4. TÕDE

Ilmalikud inimesed ütlevad, et absoluutseid tõdesid pole olemas - pole asju, mis on absoluutselt tõde või absoluutselt vale.

Aga Piibel ütleb väga selgelt, et on olemas absoluutne tõde.

5. LAPSED

Lapsed kuuluvad ühiskonnale. Eriti tugevalt väidab sotsialism, et kuna laste kasvatamine on nii tähtis töö, siis seda ei saa usaldada lapsevanematele ja riik peab seda kontrollima - haritud õpetajad teavad, mis on parim lapse jaoks.

Vastutus laste eest on pandud lapsevanematele. Tegelikult pole siin maa peal ühtki inimest, kes oskaks teie lastega paremini tegeleda kui te ise lapsevanematena. Mina usun, et on olemas võidmine taevast lapsevanemaks olemisele. Allpool toon selle kohta isikliku tunnistuse.

Mitmeid aastaid tagasi oli mul talu. Koolis töötasin ma poole kohaga ja lisaks „täiskohaga“ oma talus, kus pidasime lihaveiseid. Olin juba harjunud sellega, et kui nad tõid ilmale vasikaid, siis ma alati aitasin neid selle juures. 1998.aastal oli mu naine lapseootel ja kui me läksime haiglasse sünnitama, olin ma üsna enesekindel, et „pole probleemi“ - ma tean nendest asjadest piisavalt. Aga kui ma nägin haiglas oma naist sünnitamas, siis tundus kõik teistmoodi. Mõne tunni jooksul sündis meie esimene laps. Ämmaemand pani ta kohe, mõni hetk peale sündi, minu kätele. Selsamal sekundil ma sain midagi, mida mul enne ei olnud. See ei olnud mitte ainult laps, vaid koos sellega tuli midagi muud veel. Hiljem ma avastasin, et see on võidmine olla lapsevanem. Usun, et on arm taevast, mis aitab lapsevanemal olla lapsevanem, Kui sa oled lapsevanem, usu, et saad abi taevast. Ära lase ennast petta selles küsimuses.

Kui me vaatame kooli, siis kellel on kõige suurem mõju? Lapsevanematel ja kodul on väga suur mõju ja vastutus lapsele ja tema kasvamisele. Ärge arvake, et kool teeb teie eest kõik ära, isegi kristlik kool ei saa seda teha. Ei, lapsevanemad teevad palju parema töö ja neil on selleks võidmine. Isegi kui kristlik kool on seejuures suureks abiks, ikkagi lapsevanemad vastutavad.

6. MEHE JA NAISE ROLL

Mehe ja naise rollid on samad. Tänapäeva ühiskonnas on liikumine sellises suunas, et naised peaksid olema rohkem nagu mehed ja mehed rohkem nagu naised. Mingeid erinevusi ei tohiks nagu olla.

Vaadake enda ümber ja te näete, et on erinevused! Piibel ütleb ka väga selgelt, et mehe ja naise rollid on väga erinevad. Mehel on omad vastutused ja naisel omad. Aga üheskoos, mees ja naine, moodustavad nad tugeva üksuse.

7. PEREKOND

Maailm ütleb, et perekond on mistahes rühm inimesi, kes vastutavad ja hoolivad. Selle taga on idee „me ei usu perekonda“. Mis üldse on perekond? Kas ükskõik milline inimene, kes hoolib lapsest?

Piibli järgi on perekonna kontseptsioon selline: mees ja naine on abielus kogu eluks, nad on teineteisele pühendunud ja lapsed on Jumala kingitus neile. Nii et Piibel räägib väga selgelt perekonnast. Piibel räägib perekonnast kui institutsioonist (ka kogudusest kui institutsioonist)

8. VAESTE JA ABIVAJAJATE EEST HOOLITSEMINE

Riigi ülesanne.

Piibli järgi on see koguduse ja perekonna ülesanne. Väga lihtne on öelda „ah, valitsus peab sellega tegelema“. Kuid kui sa oled kristlane ja näed kedagi, kes on puuduses, siis Jeesus õhutas meid tegema midagi nende jaoks, kui see on vähegi võimalik.

Kristliku hariduse konverentsil 29.jaan.2011 Viiratsis

(JÄTKUB...)

Sinu palved kaitsevad su last

Kui Mooses sündis, pidid tema vanemad tegema üpris ekstreemseid samme, et kaitsta oma lapse elu. Nagu me teame, hakkas vaarao kartma oma tuleviku ja riigi pärast, kuna juudi rahvas, tema orjad, olid jõudsalt rohkenenud, hoolimata rängast orjusest. Niisiis andis vaarao käsu kõik vastsündinud juudi poisid tappa ja lapsed lihtsalt visati Niilusesse, mis kubises krokodillidest, kes need ära sõid.

Mida tegi Moosese ema?

2Mo 2:2 ...ta peitis teda kolm kuud. 3. Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.

Millise jõe äärde? Ikka sellesama Niiluse, kuhu teisedki lapsed visati ja krokodillid nad alla neelasid. Krokodillid väidetavalt ei lähe iialgi pilliroogu ja kõrkjatesse. Oma suure koguga on nad seal kohmakad ja saamatud – see pole keskkond nende jaoks. Seevastu vees on nad vägagi vilkad ja ohtlikult osavad. Väikese Moosese elu päästsid pilliroost laegas ja kõrkjad ning tema ema usk ja tarkus.

Me teame, et maailmas on erinevaid ohtusid, mille jaoks iga laps võib olla kerge saak – suuremad neist nagu narkomaania, alkoholism, seksuaalne väärkohtlemine, interneti-ahistamine, väiksemad (või ehk ka mitte) nagu narrimine, norimine ja kiusamine, mis on ilmselt igale lapsele tuttavad. Niiluse jõgi on kui pilt maailmast, milles ujuvad need suured ja väiksed “krokodillid”, otsides, keda neelata.

Kuidas kaitsta oma lapsi? Meil on vaja palvetada oma laste eest! Meie palved on kui väikese Moosese jaoks pilliroost laegas ja kõrkjad. Sinu palved loovad su lapse ümber turvatsooni. Sinu palved on vägevad hoidma ja kaitsma Su lapse elu!

OLE JULGUSTATUD IGA PÄEV PALVETAMA OMA LASTE EEST, ET NAD VÕIKS KASVADA KAITSTUNA KÕIGE KURJA EEST - JUMALA RAHUS, RÕÕMSASTI JA MURETULT.

Allikas: Jentezen Franklini jutlus Life TV-st

Esimene samm Kristliku Kooli poole

Viljandis toimus laupäeval, 29.jaanuaril 2011 KRISTLIKU HARIDUSE KONVERENTS.Konverents sai korraldatud sooviga tuua kokku mõttekaaslasi ja haridustöötajaid, kelle kaasabil ja toetusel teha kristlik üldharidus kättesaadavaks Viljandi linna ja lähiümbruse lastele.Konverentsi peakõnelejaks oli HANS GABRE, Uppsala Livets Ord gümnaasiumi arendusjuht. Kõnelesid veel KALLE KÜTTIS, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler, KAIRIT KIISLA, Tartu Kristliku Põhikooli direktor ja HELVE LOKK, Tartu Kristliku Põhikooli õpetaja. Tervitustega said sõna MARKO TIITUS, EELK Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja EELK Viljandi praostkonna praost ning EINO LILLELEHT, Tartu Elu Sõna koguduse pastor.

Järgmistes postitustes annan edasi olulisemaid mõtteid kõnelejate ettekannetest.

Meie pärand

Aabraham jättis endast maha vägeva pärandi - esiteks oma lastele, siis oma rahvale ja selle läbi kõigile maailma rahvastele.

Aabraham saab ometi suureks ja vägevaks rahvaks

ja tema kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid. (1Mo18:18)

See on Aabrahami pärand, et mina olen saanud vastu võtta Jeesuse oma Isandaks ja Päästjaks. See võimalus ei ole mitte ainult mulle ja sulle, vaid igaühele siin maa peal.

Aga miks Jumal valis Aabrahami, ühe mehe kaugest minevikust, et temast teha rahvas, kellest sünnib meile Päästja?

SEST ma tean temast, et ta KÄSIB OMA POEGI JA JÄRELTULEVAT SUGU HOIDA ISSANDA TEED NING TEHA, MIS ÕIGE JA KOHUS, et Issand võiks anda Aabrahamile, mis ta temale on tõotanud." (1Mo 18:19)

Sellest näeme, kui oluliseks peab Jumal seda, et me õpetaksime oma lapsi käima Jumala teid mööda ja annaksime neile edasi meie kätte usaldatud pärandi – usu ja Jumala tundmise.

Meie rahvas on läinud läbi ateistlikest ajaloo keerdkäikudest ja võib-olla sa ise pole oma vanematelt saanud mingit usupärandit. Aga kui usud Jeesusesse, siis oled sa Aabrahami seeme ja see on üks väeline seeme, mida võid anda edasi oma lastele ja see saab kasvama põlvest põlve.

Vanemate vastutus

Mõnikord näeme, et pühendunud kristlaste lapsed kasvavad üles uskmatutena. Ilmselt tahaksite küsida: „Kes on selles süüdi?“ Tõepoolest, alati ei saa süüdistada lapsi, kuna vanemad on need, kellel on vastutus õpetada oma lastele Isanda teid – seda ütleb Jumala Sõna. Nii et kui te näete last, kes ei käi õigel teel, siis on võimalik, et seda last ei ole õpetatud valima ega käima sellist eluteed.

Kui sa oled lapsevanem, siis õpeta oma lapsi tegema õigeid asju juba nende kujunemise eas ja kui nad suureks kasvavad, siis jätkavad nad sellel teel käimist.

Leidub vanemaid, kes ütlevad: „Mina üritan oma lastele mitte midagi peale suruda. Ma lasen neil endal kõike ise otsustada.“ Piibel ei õpeta seda. Vanemate kohustused ei piirdu oma laste toitmise, riietamise ja neile varjupaiga andmisega. Vanemad peavad oma lapsi kaitsma ja varjama tänapäeva maailmas levivate pahede eest ning juhatama neid õiglasele ja õigele teele.

Meie elu valikuid mõjutavad meie teadmised. Kui lapsed ei ole avatud Jumalale, siis omandavad nad kõikvõimalikke teadmisi maailmast ja langetavad oma valikuid nende põhjal. Ärge laske oma lapsel kasvada üles rumaluses, õpetage talle Jumala Sõna ja kui ta suureks kasvab, siis ei lahku ta selle juurest.

Pastor C.Oyakhilome

Allikas: Tartu Kristliku Põhikooli koduleht